09 February 2011

Käisin üle pika aja trennis. Vahepeal olid ajad nii kiired - pühad, eksamid, möllud, suusapuhkused jne. Nüüd võtsin end taas käsile. Kõigepealt muidugi soetasin motivatsiooni suurendamiseks uued spordirõivad :) Ja siis tegin väikese jooksutrenni...

Pärast trenni solaariumisse sõites tõmbas aga mu trennist vaevatud jala säärelihas niimoodi krampi, et oioioioi. See jalg, millega sidurit vajutatakse. Päris nõme on sõidu pealt avastada, et sa ei saa käiku vahetada. Tagant ligines ka üks hullunud, ridade vahel sügelev-süstiv bemarivend.
Mis seals ikka - avariituled peale ja säärelihast masseerima. Seni kuni sõita jälle sai.

Tänahommikul autoomaniku rõõmud aga jätkusid. Selgus, et auto taga olev klaasikilluhunnik ei ole pärit mõne jota mahakukkunud õllepudelist vaid krt, minu auto tagaklaas mureneb vaikselt tükkideks. Mis müstilisel kombel ta öösel katki on läinud, jääbki teadmata. Kõne minu õukonna ihumehaanikule aga rahustas mind maha, kõik sujub ja varsti saab uue klaasi ette ka.

5 comments:

soodoma ja gomorra said...

sa oled ka käinud vahepeal Printsessi vaatamas või?

LegaalneBlond said...

Ei ole? Midagi põnevat?

soodoma ja gomorra said...

ei no ma sellepärast, et vaatasin, et sul ka nüüd õukond.

põnev pole selle filmi kohta õige sõna. omapärane pigem. eriti huvitavaks teeb asjaolu, et tõestisündinud lugu.

LegaalneBlond said...

igal korralikul ja/või vallalisel naisel on oma abimeeste õukond. :)

mama de montagne said...

mina aga pugistasin äratundmismomendis - alati, kui plaanin trenni minna, alustan kõigepealt uutest trenniriietest ;)