Käisin üle pika aja trennis. Vahepeal olid ajad nii kiired - pühad, eksamid, möllud, suusapuhkused jne. Nüüd võtsin end taas käsile. Kõigepealt muidugi soetasin motivatsiooni suurendamiseks uued spordirõivad :) Ja siis tegin väikese jooksutrenni...

Pärast trenni solaariumisse sõites tõmbas aga mu trennist vaevatud jala säärelihas niimoodi krampi, et oioioioi. See jalg, millega sidurit vajutatakse. Päris nõme on sõidu pealt avastada, et sa ei saa käiku vahetada. Tagant ligines ka üks hullunud, ridade vahel sügelev-süstiv bemarivend.
Mis seals ikka - avariituled peale ja säärelihast masseerima. Seni kuni sõita jälle sai.

Tänahommikul autoomaniku rõõmud aga jätkusid. Selgus, et auto taga olev klaasikilluhunnik ei ole pärit mõne jota mahakukkunud õllepudelist vaid krt, minu auto tagaklaas mureneb vaikselt tükkideks. Mis müstilisel kombel ta öösel katki on läinud, jääbki teadmata. Kõne minu õukonna ihumehaanikule aga rahustas mind maha, kõik sujub ja varsti saab uue klaasi ette ka.