Nüüd tagantjärgi on muidugi kahju, et ühtegi pilti Stockholmist ei teinud. Kohal olles polnud nagu pildistada midagi. Aga praegu tunnen igatsust nende linnapiltide järgi, et taastada mõnusat emotsiooni.

Ühesõnaga plaan oli suht äkiline. Minek kiire ja mõtlemisaega vähe. Õnneks. Nüüd on tehtud ja käidud ja saadud muljed ainult positiivsed. Kõik sujus kuidagi erimõnusasti. Kajut oli kena ja kahekohaline, kuigi broneerides näitas kohti 4-kohalises. Kajutist kujundasin kaasavõetud toidumoona ja oma kosmeetikavahendite abil kohe mõnusa pesa. Ega väga ei raatsinudki kajutist välja minna aga võtsin end kokku Bingo-mängu ajaks ja südaöise show ajaks.

Eestlasi tundis laeva peal ära peamiselt nende ähmas pilkudest ja töllerdavast kõnnakust. Enamus oli ennast kajutites kaasavõetud alkoholist zombideks joonud ja siis üritasid laeval mingit kummalist orienteerumismängu mängida. Kuna ma ise reeglina laeval tilkagi ei joo siis oli seda töllerdamistralli pisut kummaline pealt vaadata. Palju parema mulje jätsid mõnusad , naeratavad Rootsi/Soome vanapaarid, kes istusid viisakalt restoranis küünlavalgel, laual pudel head veini ja isuäratavad praed. See tundus kuidagi palju mõistlikum ajaveetmine olevat.

Ohhh, ja see hommikusöök.... See vaade hommikukohvi kõrvale aknast välja lummab mind iga jumala kord. Päike, jää, lumised saared, keset mida on üksik rootsipunane majake. Muinasjutt... Ja sellises meeleolus linna peale minna on puhas rõõm. Metrooga sutsti kaubatänavale, mõned poed, väike kohvi ja kook ja Burger King ja enam vähem laeva tagasi.

Sattusime huvitavasse poodi :) Algul oli nagu veidi kallimat sorti kaubamaja. Siukesed kallimad firmanimed ja peenemad väljapanekud. Äkki tulid ilusad mustad kleidid, siis ilus pin-up pesu, siis siivutute piltidega raamatud ja siis juba kapid, mis olid täis igast fetish staffi - rihmad, piitsad, arstiriistad jne. Kõike ei julgend päris käppida ka :) Ja siis - suur vitriin imeilusaid dildosid. Mingid memmed seal ka uudistasid, kõike sai oma käega katsuda ja vaadata. Olid ikka lahedad küll.

Suht kiiresti sai shoppamisest isu täis, H&M ei ole ikka üldse minu stiil aga lapsele ostsin küll kotitäie. Sõbranna juhatas mind Scoretti kingapoodi. Selle oleks küll tühjaks ostnud, kui ressurssi oleks. Ma nautisin neid kingi seal. Õnnelikuna vaatepilti sisse ahmides. Indiskast ei saanud välja :)) Superkangelane põhimõtteliselt juba magas seal tumbadel. Siis juba ütlesid mul ka selg ja jalad, et "aeg on laeva tagasi kobida!" Laeva jõudes ronisime üksmeelset sõnagi vahetamata koheselt teki alla ja magama. Siuke väsimus oli peal. Üles ärkasin mina selle peale, et kõva häälega tädi rääkis laevaraadios, et kohe saavad lotopiletid otsa! Ajasin Superkangelase ruttu ostma ja ta tuligi tagasi viimase lotopiletiga, mis müüdi. Kahjuks ei võitnud ma ei bingos ega ka lotos. Jääb loota...

Tagasi Tallinnas oli paukuv pakane ja päike. Ja täiesti lebo laupäev :)