Mõni asi kohe jääb hinge peale kipitama. No kui oleksid võinud teistmoodi käituda, kiiremalt reageerida või jätta midagi ütlemata.
Ma oleksin tahtnud teisiti reageerida sel päeval. Kasvõi sellepärastki, et siis poleks mul täna seda kahetsevkripeldavat tunnet kuklas, justkui ma oleksin midagi väga valesti teinud. Kerin ja kerin seda situatsiooni edasi-tagasi ja näen, et ma valisin ainsa üdini vale variandi. Nii mulle vähemalt tundub praegu. Kas ma saan seda muuta? Ei saa. Hilisemad seletused enam ei loe. Tegu jättis juba jälje maha. See ei kao kuskile.
Kui lähtuda teooriast, et midagi siin ilmas ei ole juhuslikku, peaksin leidma sellest situatsioonist õppetunni. Seni ei kao see ebameeldiv tunne kuklast mitte kuskile. Isegi mitte jalgade trampimise peale.
Anna andeks, et ma niimoodi käitusin.
No comments:
Post a Comment