Kuidas nimetada suhet, kus kui üks on andmismeeleolus, siis teine tropib ja ülbitseb täiega ja vastupidi? Üheaegset andmismeeleolus olemist ei eksisteeri. Ma arvan, et selline suhe on otsesõnu öeldes järjekordne ekskrement. Kui ise parasjagu tüübilt troppida oled saanud, siis ootad ainult, millal tagasi saaks teha.
Ootad kannatamatult seda telefonihelinat ja torust kostuvat leebet küsimust: „Kas meil on nüüd kõik hästi?“ Ei, raisk, ei ole! Nüüd on minu kord sulle käru keerata. Ainus hea asi sellise suhte juures on, et see kestab suht pikka aega. Seni, kuni ühel tõesti kõrini saab. Või siis tuleb mängu Keegi Teine.
Pildikesi päriselust: nägin autoga sõites väikebussi, mille roolis olev nunnunoormees vaatas mulle küljeaknast välja kõõludes sügavalt silma. Bussi küljel oli kiri „Meie pakume teile põrandat“. Aitäh, ma olen nõus põrandal ka olema. :)
No comments:
Post a Comment