Mul on raskusi andestamisega.
Vähemalt pooled mu tarkadest raamatutest räägivad, kui tähtis on andestamine ja õpetavad, kuidas andestada. Olen lugenud teooriaid, kuidas mitteandestamine tekitab viha, viha tekitab vähki ja vähk põhjustab surma.
Mul on mure enda pärast.
Mis minust saab kui ma ei õpi andestama? Hoian haigetsaamist ja valu oma hinges nii kaua, kuni see aja jooksul ununeb. Ja kui meelde tuleb, olen andeksandmatu edasi. Ära ela oma elu keeruliseks?
Ma loodan siiski, et ma arenen veel. Ja, et universum aitab mul areneda. Kahjuks küll mitte alati meeldival moel – seda tõestavad mu hiljutised (tiba valusad) õppetunnid. Aga ma õpin, hambad ristis. Sest ma ootan tulemust – mu süda tuksub rütmikalt ja pulbitseb elurõõmust, ma usun armastusse ja ma usun, et elul on pakkuda mulle paljutki head. Ma julgen öelda, et “ma armastan Sind”.
No comments:
Post a Comment