27 February 2017

Saunarõõmud

Sellest silmapilgust peale, kui ma oma uue kodu ostsin ja teisel korrusel leiliruumi nägin, olen ma unistanud ööd ja päevad omaenda väikesest saunast! Saunaruum on pisike ja puudu oli ainult elektrikeris ja sobiv lamp. Vaba raha kerise ostmiseks ei tekkinud ega tekkinud. Ja tänavu saab juba 4 aastat sissekolimisest...

Aga siis!  Toredate asjaolude tekkimisel oli mul hiljuti ühtäkki törtsuke vaba raha, millega ma suundusin sirgjoones Bauhausi, kus mind justkui oodati, sest soodushinnaga oli väljas täpselt just see keris, mida mul vaja oli.

Ma tassisin hingevärinal koju selle kerise. Värinal sellepärast, et kui palju teab üks naisterahvas elektrikerise ostust? Võimsus oli sobiv, kerisekivid lasin soovitada ja kerise mark on HELO, üks korralik Soomes toodetud keris.  No ja kui paningi puusse, siis vähemalt paar aastakest saan ikka oma sauna nautida seni kuni midagi välja vahetama peab.

Esimene takistus - raha - edukalt ületatud, tuli ette võtta teine takistus - kerise ühendamine. Mõtlesin, kaalusin, küsisin tuttavatelt elektriku soovitusi. Aga ausalt öeldes ei usaldanud kedagi. Lugesin hoopis seda, et 37% kodutulekahjudest on alguse saanud halvasti ühendatud saunakerisest. Ei,aitäh.

On täpselt üks inimene, keda ma usaldan oma kerist ühendama. Ja kuigi ma temaga igapäevaselt ei suhtle ja üleüldse abi paluda ei armasta siis nüüd "sauna nimel!" palusin abi. Ja sain :)

Ja nüüd on mul saun olemas! Avatud 22. veebruaril 2017.a. - kõige tuisusemal ja vastikumal talvepäeval.


Kaunis saunalamp
Minu kauaoodatud keris
















Ma ei saaks enam õnnelikum olla! (Tegelt saaks küll) Kuum saunake omaenese kodus, milline luksus ja mõnu. Paned sauna kuuma, teed enne pool tunnikest trenni kodusel crosstraineril ja siis hops lavale. Maskid, koorimised, kõik see naiste värk. Taevamanna! Isegi pisem poiss, kes spades saunas üldse ei istu, vaid kohe minema jookseb, istus leilis nagu vana mees ja higistas. Ja nautis.

Kolm leiliskäiku, protseduurid mõnusa leige duši all ja piparmünditee. Uhh, ma ütlen. Juba seda kirjutades läheb mul suu kõrvuni. Ma ei tea, kas see vaimustus kunagi üle ka läheb? :)

4 comments:

Anonymous said...

Tristan jagab su heameelt :)

Liina said...

Ei lähe vaimustus mööda. Eestlastel on see vist veres, pole ju ka ime, arvestades mitu kuud on seda s* suusailma. Ihu ja hing tahab sooja.

Mul on täielikust õnnest puudu veel külmaveetünn kuhu saaks aastaringselt peale leili sisse hüpata. Enamuse ajast lidun küll paarisaja meetri kaugusele jõe äärde, aga jää sisse auku päris ei tihka raiuda.

soodoma ja gomorra said...

Jeee! nii äge, kui inimesele midagi nii suurt rõõmu teeb! seda jagub siiani.

Anonymous said...

Entertaining and fascinating post.   saunajournal.com