02 March 2012

Kui juba sõbranna mõnusalt rõõmu tunneb, kuuldes et Superkangelane ei toogi mulle enam pikki punaseid roose igal võimalikul ja võimatul juhul, siis tuleb hakata midagi ette võtma. Ilmselgelt on köis kuskilt loha lastud ja vasikas (mees) kalpsab oma peaga liiga pika köie ostas ringi.
Viimane kord sain sületäie roose siis, kui hullamisehoos kogemata Superkangelaselt vopsu mööda huult sain. Ega suuremat viga polnudki aga draamaks sai põhjust küll, et "mind pekstakse!".

Nüüd avastasin delfist ka õnneliku kooselu (abielu) valemi.

Õnneliku kooselu valem on siin:
Puhkus— 2 korda aastas
Väikesed pausid teineteisest — 2 korda aastas
"Ma armastan sind" — 9 korda kahe nädala jooksul
Suudlus — 6 korda nädalas
Embused — 11 korda kahe nädala jooksul
Seks — 2 korda nädalas
Pikk ja põhjalik jutuajamine — 2 korda nädalas
Õhtusöök restoranis — 3 korda kuus
Väiksed dringid väljas— 3 korda kuus
Vaidlus — 1 kord nädalas
Õhtu väljas ilma kaasata — 2 korda kuus
Üllatav romantiline žest — 3 korda kuus
Filmiõhtu kodus — 5 korda kuus

Põhjaliku analüüsi tulemusena sain teada, et puudu on pikkadest ja põhjalikest jutuajamistest, õhtusöökidest restoranis, drinkidest väljas ja üllatavatest romantilistest zhestidest. Piirarvu aga olen kõvasti ületanud näiteks vaidlustes ja ka pausides teineteisest. Ühesõnaga arenguruumi nagu on ja kuigi see nimekiri tundub pisut naljakas, on seel siiski tiba tõtt sees.

2 comments:

Punapea Kroonikad said...

Mnjahhhhh....
Pani ennastki mõtlema ja nukralt tõdema, et nende (ilmselgelt keskmiste) numbriteni jääb nii mõnegi tegevuse osas veel parasjagu püüelda.
Kurb, aga tõsi.

↔e said...

Jäin samuti mõtlema. Ja noh, on jah püüelda. Samas, need ongi keskmised... äkki osad pered peavadki tihedamini vaidlema? Ja harvem romantilisi zheste tegema, et neid üleüldse hinnata?
Positiivsest küljest vaadates, kui see on see, mille poole püüelda, siis on ju hea, et veel on, kuhu püüelda?