06 May 2011

Enese tundmaõppimine ja intuitsiooni arendamine on igavesti vahvad asjad. Aint, et nad rikuvad elu päris hästi ära...

Vahel mulle tundub, et nö liigne targaks saamine ei too sisse. Avab silmi liigselt, paneb asjadest liigselt ilustamata aru saama.

Ma saan imehästi aru,kui mulle valetatakse. Ma taipan lennult, kui mulle mingit hämamulli aetakse. Ma tunnen ära, kui asjas on miskit mäda. Ja ausalt öeldes ma vihkan seda tunnet, sest see rikub mu tuju ära ja teeb vahel ka kurvaks.

3 comments:

↔e said...

Tõsi. Mida rohkem tead (endast), seda õnnetumaks oskad end ka mõelda. Või üldse, maailm on ikka üks jube koht.
Mu filosoofia õppejõud ütles ikka, et kui oled õnnetu, siis mõtle - kas tahaksid olla õnnetu sina (inimene) või õnnelik siga (kes teab ainult et on vaja süüa, sittuda ja magada).
Iga kord aitab see mõte mind.

LegaalneBlond said...

Viimasel ajal tahaks üha tihedamini õnnelik siga olla...Või siis asotsiaal - ainus mure, kust pudeli saab, muid muresid ei esine.

soodomakomorra said...

Sa ei taha seda. Loe Emanda viimast postitust, seal on sulle väga ilus vastus:)

Ilusat emadepäeva:)