Ui, ma olen praegast nii elevil, et kõrvad ja põsed õhetavad ning tööd ei saa teha, sest keskendumine on null.
MA PANIN OMA KINGINIMEKIRJA LUKKU!
Siiamaani vaevas mind stress ja paanika, sest ideid polnud ja sundus näris kukalt. Mida? Kui palju? Kellele? Ma ütlen, et tuleb rääkida endast targemate inimestega :) Kõigepealt näljase üliõpilasega, kes minust nooremana on juba nii kogend kala, et ei soovitanud enne kinginimekirja valmimist üldse nina poodi pistagi. Siis lemmikbeibuga, kelle meestemaitse on minu omast küll totaalselt ja kardinaalselt erinev (talle meeldivad vanad ja paksud:) ), kuid kingituste tegemise maitse suht klapib. Ja seda puhketuba, kus peamiselt kõige paremad mõtted pähe tulevad, teate te kõik ilmselt isegi.
Mul langes 10 aastat õlgadelt ja nüüd võin poodi shoppama kepsutada. Kusjuures mul õnnestus komponeerida nii, et kõik kingid peaks ühest, maksimum kahest poest kätte saama.
PS. Kuuske veel ei ole.
PPS. Ljolik on metsas.
8 comments:
Tubli mees see Ljolik
mine persse :D
Ljolik on minu superkangelane :)
Ja fuhh, mis ropud kommenteerijad siia on sattunud :)
Jõulunimekiri on küll üks vahva asi. Mul on see ka iga-aastane rituaal. Huvitaval kombel on mul aga teistele alati kinke kergem välja mõelda - soetada - osta, kui endale. Sel aastal olen nii palju rääkinud, et masu tapab ja kinke ei tule. Mina ennast jällegi ei taha kingitegemise rõõmust ilma jätta :)
Head shoppamist!
hetkel on ta isegi minu superkangelane :D
Ljolikust on siin blogis nii palju kirjutatud, et ta on varsti kõigi superkangelane:)
tõeliselt sovjetlik lähenemisviis -kõik on kõigi oma.
Ma saan aru, et kui kirjutatakse, siis võin varsti jõulurõdule veini jooma minna:)
einohh, mis siis ei või minu rõdule jooma tulla:)
Lasen veel nöörredeli rõdult alla, saab enne veinimekutamist väheke ekstreemsust ka.
Post a Comment