Mul on täiesti kõrini juba sellest pidevast närivast hirmust ja igaks juhuks koonerdamisest. Otsest olulist häda nagu ei olegi aga kogu aeg on kuklas eelaimdus, et kohe-kohe hakkab elu palju halvemaks minema. Palganumber aina väheneb, mure hakkamasaamise pärast jälle suureneb.
Siuke vastik ebakindel olukord on. Tundub nagu raha läheks ainult välja: arvete, laenude, söögi, kohustuste jms kinniplekkimiseks. Tahaks vähe lõbusamat rahakulutamist. Tahaks heasse restorani niisama, ilma põhjuseta ja ilma muretsemata minna. Täiesti vastutustundetult tahaks laristada. Väisata rahumeeli juuksureid, kosmeetikuid, meikareid, solaariumi, ujulaid, vanalinna kohvikuid, autohooldusi, kaubamajade koduosakondi. Unustades ära absoluutselt igasuguse praktilise meele ja kaine arvestuse.
Ära on tüüdanud see rotielu. Täiega.
5 comments:
Aamen!
Daam koerakesega
ma mõtlen, et ma vist ei tahaks täiesti vastutustundetult...
siis poleks pooled asjad enam nii magusad....
või vähemalt mõne aja pärast tahaks juba veel kõrgemale.
Ikka saab lubada. Üks asi korraga ja vahetevahel. Või kaks asja korraga vahetevahel. Kes muidu jaksab.
Ma olen suht mõistlik muidu, ma ei taha mingeid imeasju või lehtkullaga kaetud limusiini. Lihtsalt tahaks puhata ja mängida.
tead, mul on viimased 4 kuud mingi haige shoppamishimu.. unes näen ka asju, mida tahaks osta.. ja tavaliselt ma pole selline. on olnud olukordi, kui kuu aega pole niisama lambist shoppamas käinud. ühesõnaga masu on minu puhul vastupidiselt toiminud! :D karm..
Post a Comment