Ving Rhames *

Kui ma täiesti juhtumisi heitsin pilgu oma eelmise aasta märtsi-aprilli päevikumärkmetesse, siis avastasin, et ei ole midagi uut siin ilmas. Kevad tuleb minu jaoks raskelt.

Kõigepealt läksid ilmad valgemaks ja ma avastasin, et mu tume talvemantel on ilmselt vahepeal seljas olnud mingil tolmuahvil, sest kuidas muidu seletada seda sodi hulka, mis mantlile kinnitunud ja mis nüüd päevavalguses silmi valusalt riivab. Peeglist aga vaatab hommikuti vastu väsinud ja hall, vanaldane ja loppis tädi narmendava näonahaga. Kuidas ma äkki nii koledaks ja vanaks jäin, mitte ei saa aru.

Vohmin sisse apelsine ja teen kehale vanni-ja koorimisprotseduure. Trennis ma käin niikuinii pidevalt, selles vallas on raske midagi parandada. Samas on aga võimalus vinguda, et trenn ei aita kohe üldse. Kaal ei lange, tselluliit ei kao. Solaarium pandi ka kinni.

Hull tahtmine on minna seiklema ja tõestada endale, et ma olen ikkagi tahetav ja seksikas ja vahel hämaras isegi ilus. Tahaks mingeid hulle sekseksperimente läbi viia ja niita jalust mehi, kes ei ole nö. minu liigast. Rallida tahaks MPS-iga ja juua ohjeldamatult Martini šampust. (no mitte koos muidugi) Mässata tahaks! Kõik pea peale keerata!

Krt, äkki see kevad teengi ära? Ahh?

*Ving Rhames seetõttu, et „ving ja hala“ oleks olnud julmalt ebaoriginaalne pealkiri.