21 April 2009

Vaeste tarbijate lollitamine

Harjumused on kummalised asjad. Tihtipeale ei saagi kohe aru, et sa oled mingi lolli harjumuse küüsi langenud, kui äkitselt tabab aju mingi hetkeline kirgastumine ja siis sa näed kõike uues valguses.

Toksisin mobiiltelefoni järjekordset sõnumit NIMI(tühik) VANUS(tühik) OSTUTSHEKI NR (tühik), et võita saiapaki kleepsul lubatud Fiat. Siis äkki taipasin.

Ma olen aastaid, ja ma ütlen päriselt, et aastaid! saatnud sõnumeid ja osalenud igasugustes tarbimismängudes ja loosides. Kuid arvake, kas ma olen midagigi võitnud? Loomulikult mitte. Mitte muhvigi. Hähh.

Kas keegi üldse nendega midagi võidab?

6 comments:

Anonymous said...

On need, kes võidavad ja need, kes ei võida :) Konkreetselt tean ühte inimest, kes võidab MIDAGI praktiliselt alati. Isegi oma pulmareisi Pariisi võitis ta mingist tobedast tarbijamängust.

Siki

LegaalneBlond said...

einohh, selvä siis. :)
Pärast mitmeaastast eksperimenteerimist tuleb välja, et ma olen see, kes kunagi ei võida.

Anonymous said...

Kus need mängud on? Ma pole kunagi isegi teadnud, et need on olemas! Saia peal...?!
Ilmselt on mul välja arenenud nii täiuslik selektiivne infotöötlus, et olen kaupmeeste jaoks sama hästi kui surnud :)

LegaalneBlond said...

No on mingid kleepsud toodetel, või siis rippuvad lipikud veinipudelite või shampoonide kaelas jms. Või näiteks Kalevi uute kummikommide pakendil on mingi riba ümber, millega saab Wii-mängu võita. Neetud, ja mina ei saa kunagigiii midagigii.

Anonymous said...

Ära siis nüüd nii pessimistlik ka ole. Äkki kunagi ikka võidad midagigi. Mina, kes ma ka sinna mittevõitjate kategooriasse kuulun, võitsin kunagi isegi mingi veefirma logoga T-särgi (peavõit oli vist miski reis, kui ma nüüd õigesti mäletan). Võid kolm korda arvata, kas ma sellele õnnetule T-särgile järele minna viitsisin. Minu meelest oli see ikka räme solvang - mina sihtisin nädalat Londonis vms ja eraldati vaid miskine räbal :).

Siki

naine said...

Tead, võidava ikka. Minu enda naabrinainegi võitis mingi kohvipaki-kampaaniaga auto Ainutl et asjal pisike konks juures - nad ise peavad kiirtoitlustusputkat autoturul, st neil kodus seda kohvi plokkide kaupa. Eks siis pandigi lapsed ja ämmad neid sõnumeid saatma. Mõninime siis, et meiesugused, kes saadavad 3-4 sõnumit, ei suuda võistelda tõenäosuses nendega, kel võimalus saadat sadu või isegi tuhandeid sõnumeid.
Peale selle tõsiasja selgumist mina otsustasin nendes kampaaniates enam mitte osaleda. Nii pole lihtsalt aus. Vot:)