Tütreke osales hiljuti ujumisvõistlustel ja ujus 100 m kompleksi. Kui ma varem pole eriti viitsinud mõne 25 või 50 meetrise distantsi pärast ujulaakna taga kügeleda ja külmetada siis seda distantsi ma tahtsin küll kohe kindlasti näha. Pärast 2,5 tunnist ootamist ma lõpuks nägingi vaatepilti, mis tõi mulle kohe pisara silmanurka. Nii tore on ikka olla uhke ema.
Ilus jõuline delfiin, kiire selili, väsimusest pisut valed rinnulijalad ja lõppu kiire krool, millega sai sujuvalt ühest konkurendist mööda. Kogu 100 m oli läbitud hea tempoga, ei mingit kustumist lõpumeetritel. Super ühesõnaga. Aeg alla 2 minuti ja minu meelest on see küll hiiglama hea saavutus tüdruku kohta, kes alles 1,5 aastat tagasi ujumise algkursustele läks.
Mulle endale aga seletas ükspäev Ljolik õhinal, et jõusaali treener soovitas teha trenni niimoodi, et kõigepealt 1/2 tundi crosstrainerit ja siis 4x30 kõhulihaseid peale. Ja nüüd ta küsib mu käest iga päev, kas ma ikka tegin õpetuse järgi. Hehh, nagu tema poleksi see, kes ütles, et "Sina ei ole üldse paks." :)
1 comment:
Haa, see on tüüpiline naise mõtlemine, kui mees näeb iga päev, et sa trennis käid ja siis tahab ka sinu jõupingutustele kaasa aidata (loe: ta hoolib sinust), siis sina kuuled tema lausest ainult etteheidet - sa oled paks!
:D
Post a Comment