Pastakast imetud postitus.

Tükk aega olen tahtnud juba mitut asja kirja panna, kasvõi enda jaoks. A no ei tule kuidagi seda loomeindu või -palangut. Samas aga ei saa ka kirjutamata jätta, sest sellisel juhul keegi ei saakski teada, et mul on

KAKS DIMA BILANI KONTSERDI PILETIT.

Näärivana tõi. Ma olin ilmselt ikka kuradima hea laps eelmisel aastal. Et kui aasta viimane õhtu möödub heas seltskonnas hea söögi-joogiga ja näärikuuse all pistetakse pihku unistuste kingitus, siis minu poolest võib 2008. aasta täiesti kordaläinuks lugeda.

Ma ise kinkisin oma Näärivanale puhkuse koos minuga. Aga kätt südamele pannes, kui keegi küsib minu arvamust kas a) Grand Rose Spa või b) GO Spa - siis vaatamata Grand Rose pisikesele aga tublile tegijaskonnale kaldub minu eelistus GO Spas puhkamisele. Kusjuures midagi halba ei ole kosta: vastuvõtt oli super, veekeskus mõnus, tuba suht ilus – aga see“ miski“ jäi puudu, see vaevutajutav luksuse ja heaolu hõng. No ja suure miinuse saab muidugi keldris asuv restoran. Mulle põhimõtteliselt ei meeldi keldrirestoranid, kus külalised lisaks toidule saavad tunda, kuidas on elada keldrikakandina. Eriti õõvastav on sellises kohas hommikusööki süüa, üldse ei saa aru mis kell on. Oleks teadnud, oleks söögi tuppa tellinud. Mis muidugi oleks olnud ka täiuslik punkt kogu puhkuse ajal õitsenud täiuslikule roosiõielehelisele ja shampanjavahusele romantikale :)

Rakveres käisin ka vahepeal – lasteetendusel ja pärast Aqua Spas. (Hmm, jälle spa…) Seda soovitan soojalt, mulle meeldis, lapsest rääkimata.

Ühe uueaastalubaduse andsin ka endale – mõelda rohkem. Ja lugeda rohkem.