Mis hetkest algab suhe. Kuidas olla, kui tunned, et armastad aga ei taha seda esimesena öelda. Kas on üldse mõtet öelda, kui elu on näidanud, et see ei kesta niikuinii. Miks on lihtsam mittekonstruktiivselt tülitseda kui rääkida, mis sind tegelikult närvi ajas. Mida teha, kui igatsus ajab hulluks aga kohtudes ei taha seda nõrkust lasta välja paista.
Kuidas uskuda, et kõik võib minna hästi.
4 comments:
kui saad teada, siis avalda saladus teistelegi...
Ma ei tea.. ela lihtsalt teadmises, et parim ongi vbl see magushapu aeg enne mitte-ütlemist.. Siis on ju kõik veel ees.
Õnnelik olemine oleks nagu patt. Ikka ootad, et mingi nurga tagant kargab mõni käkk välja ja rikub kõik ilusa ära...Nii ma hiilingi sammhaaval, kartes, et kohe-kohe võetakse õnn mul käest. Ja see hirm varjutab kohati kõik muu.
Aga nii see ongi. Ilumbki. Lihtsalt seda ei peaks endale vist iga hetk teadvustama.
Ja suurim käkk tulebki paljude inimeste puhul suht kohe peale "kolme kaunist sõna". Aga mitte a-la-tiiii. :-)
Post a Comment