Tänu toredatele ameerikamaa inimestele ei pidanud reedel niisama lihtlabaselt ja ilma põhjuseta veini jooma, vaid sai teha seda „Halloo, viin (vein)“ õilsa nime all. Kui nagu midagi tähistada pole, siis tekib kohe siuke joodiku tunne.
Et aga poes meil halloweeni-staffi häbematult vähe müüakse, siis sai pidu elavdatud sellega, et üritasin endal suure klaasist kohvikannuga ja väikese lillevaasiga pöialt otsast nüsida. Kõik kohad said klaasikilde täis ja verd lahmas sõrmedest ojadena. Õnneks päästis Ljolik mind kindlast surmast verekaotuse läbi kolme plaastriga. Vastasel juhul oleksin saanud edaspidi edukalt seda „viis- õlut-saekaatrimeestele“ nalja teha.
Atraktsioonidena oli välja pakkuda ka hirmsad muumiakujulised viineripirukad – mis aga kõigi sõnade kohaselt pigem nagu armsad beebinukud välja nägid – ja silmamunadega tort – silmamunad maalisin värisevate kätega parema puudumisel ise.
Kokkuvõttes, tsiteerides klassikuid – koosolek oli edukas.
No comments:
Post a Comment