04 July 2018

Anna nõu

Mõtlesin, et viskan oma abipalve siia rippuma. Äkki kellelgi tuleb häid mõtteid või soovitusi.

Teema on selline, et üha selgemalt tunnen, et igasugune eluenergia on täiega otsa saanud. Tahaks mingit head restarti või kick-offi või kuidas iganes seda nimetataksegi. Mis tõmbaks uuesti käima!

Eks sinna nahka see töökoht pisut läkski, pole mingit algatusvõimet, uusi säravaid ideid või powerit teisi edasi viia.

Mingit Santiago de Compostela palverännakut päris läbi ei tahaks teha. Äkki on kodukamaral midagi samalaadset? Mõni tõeliselt hea raamat?

Mis on sind või sinu tuttavat põhjast välja aidanud?



8 comments:

Anonymous said...

Põhjast saab välja siis, kui võtta suund lõunasse. Igas mõttes.

Indigoaalane said...

Ma olen oma blogis otsingutest palju kirjutanud. Vaata märksõna "identiteedikriis".

palverännakud (mind) pole aidanud. Viimane lugu on siin kirjas.
http://indigoaalane.blogspot.com/2018/06/rmk-matkatee-kalmeoja-aegviidu-osa-2.html

Aga aidanud on tegelikult asja nn süsteemipanek. Küsimused " Miks" seni, kuni asi on selge., Sa pead teadma, mida sa tegelikult tahad, ja siis edasi on juba lihtne.
Kuidas, aga, saada teada, mida sa tegelikult tahad. On miljoni dollari küsimus.
Variant A on. Alice Imedemaal; kui sa ei tea kuhu minna, siis pole ju vahet kuhu lähed. Hakka õppima/tegema suvalisi asju, mida sa varem pole kunagi teinud/osanud. Ja äkki õnn naeratab sulle.
Variant B on ikkagi kaardistada oma lapsepõlveunistused, käia psühholoogi ja kutsenõustaja juures, lugeda eneseabiraamatuid. Ja äkki tulebki vastus,

Allegra Graciosa said...

Toetan eelk6nelejat.
Aga tee ka tervisekontroll - mina kosusin magneesiumi, tsingi, D- ja C- vitamiini ning rauapreparaatide manustamisega. Magneesiumi kröbistan kogu aeg.
Ja niipea kui miski vastik m6ttekidu liginema hakkab (nagu rong kaugusest), reageerin kohe - t6usen kohe püsti, lähen vett jooma v6i lilli kastma, aga ei jäta v6imalustki sel rongil end alla ajada.

Manjana said...

sellest eelmisest postitusest oli näha, et see töökoht imeb kogu su energia endasse. mina keemiasse ei usu, ma usun elumuudatustesse. välja visata elust asjad, mis energiat kulutavad. üldjuhul kulub inimesel energia kõige paremini siis, kui ta ise ka usub, et tegeleb millegi ebameeldivaga. mõtlemist on üliraske muuta. seepärast keskeakriisis naised hakkavadki jooga jms sellisega tegelema, et usuvad, et see aitab muuta mõtlemist. palverännak või raamat on vaid ajutine meelelahutus. ja ma usun, et samamoodi ka jooga ja sportimine. kuigi need ajutiselt aitavad küll. viivad mõtted mujale ja siis on tunne, et halvad mõtted ongi kadunud.

Legaalne Blond said...

Noh, töökohast saangi varsti lahti. Tuleks uus otsida aga ilmselt oleks mõistlik üritada vahepeal korrakski aeg maha võtta. Kui õnnestub, sest pank tahab ikka oma.

Aitäh vitamiinide meeldetuletuse eest! D-vitamiin täitsa ootab kodus ja seda pole organismis kunagi liiga palju.

Senine elu on olnud nagu Alice Imedemaal :) Olen teinud ja õppinud neid asju, mis on kätte juhtunud või sülle kukkunud. Ei mingit süsteemsust või kindla eesmärgi nimel rassimist. Õnn on nii naeratanud kui täiega selja keeranud.

Äkki sobibki minusugusele kontrollihullule pigem süsteemsus? Võib ju proovida, ega halvemaks ikka ei lähe. Ega ühtemoodi tehes erinevt tulemust ju ei saa nagu targemad ütlevad.

Manjana said...

Ma pole enamuse oma elust armastanud isiklikke plaane teha ja elanud nii, nagu saatus kätte söödab. Mulle nii sobib. Kohe kui tekib niipalju asju, et peab hakkama tabeleid tegema, muutun natuke närviliseks. Õnneks neid aegu on vähe.

Allegra Graciosa said...

Olin aasta tagasi täpselt samal ajal mitmete asjade kokkulangemise t6ttu kokkukukkumise äärel.
Tööl olen hinnatud, aga see ei ole/olnud piisav argument samas kohas jätkamiseks.
Hakkasin muid v6imalusi uurima, aga sain kiiresti aru, et pikalt kestnud kurnatus oli mind viinud seisundisse, kus uue koha otsimiseks vajalikud j6upingutused, saati siis sel uuel kohal sisseelamine oleks n6udnud energiat, mida mul tol hetkel üldse enam ei olnud. Nö mitte ühtainsatki lusikat (hea väljend sel VVN'l)ei olnud alles jäänud.

Vaid viha, pettumus, frustratioon ja kurbus. Ja kange iseloom ;-)

Ja see aitaski k6ige rohkem - vat mitte alla anda - ja käiku läks no bullshit attitude. K6iges.
Tööl tegin asjad ära kiiresti ja nii hästi, kui parajasti viitsisin. Sobis k6igile.

Kodus l6in jalad seinale (kergelt turses jalgade puhul ainu6ige käitumine nii v6i teisiti :-)) ja tegin vaid seda, mis pähe tuli.
Kuna mu lapsed on iseseisvad ja elan üksi, tulid pähe ammused lemmikraamatud, vanad filmid, uued filmid, arbuusid, feta ja valge vein ning viimastega liitus erakordselt andekas ja vabameelne meess6ber.
Aga väga korralikult alustasin oma päeva sidrunivee joomisega, siis dush jms ja ALLES seejärel kerge hommikusöök (omlett nâiteks) ja neelasin siis eeskujulikult varutud, aga mitte iial regulaarselt manustatud 1/magneesiumi (alati maksimumdoos), 2/ D-vitamiin, 3/C-vitamiin, 4/tsink (juuksed hakkasid seejärel taastuma), ja raud (peterselli, peedisalati kujul eelk6ige).
Ja nii augustiks oli asi korras.

Ja sel aastal läheb täpselt samamoodi.
Pruugib vaid magneesium unustada, kui häda jälle käes :-)

Sinul on kaks last, kellest üks ikka päris kindlasti veel su abi/energiat vajab, aga selles vanuses lapsed annavad ka väga palju vastu. Seega siin on damage control olemas.

Aga "sina ise" - alusta k6ige üleliigse väljarookimisest.
See viimane röövib k6ige enam energiat. Ja siis vaata, mis alles jääb.
Ning sealt siis taas edasi.

Mul on just see praegu pooleli.
Naudin iga hetke.

Legaalne Blond said...

Aitäh Allegra! Andsid mulle uut inspiratsiooni ja teotahet.

Magneesium, tsink ja b-vitamiinikompleks tellitud :) D-vitamiin kodus täitsa olemas.
KOhe tuleb ka puhkus ja kvaliteetaeg sõbrannade ja veiniga.

Tegelt on mul kõik hästi ju.