29 September 2015

Haiguste ravi. Kontrollitud.

Istusin eile tööl arvuti taga ja äkki tundsin, et kõik ei ole päris korras. Hommikul alanud urgitsevale peavalule meelekohtades lisandusid äkki nägemishäired ja seejärel läks süda pahaks. Ja siis tekkisid külmavärinad.

Ma algul ei pannud neid süptomeid kokkugi, üritasin igaühega eraldi toime tulla. Lülitasin toas sisse radika, et sooja saada. Jõin kolm tassi kohvi, et peavaluga võidelda. Lõpetasin arvutis töötamise ja üritasin vahelduseks natuke päevalehte lugeda. Siis helistas õde, vana migreenik, ja ma küsisin talt mis toimub? "Väga tuttav asi!" ütles ta. Migreen. Ja imestas, et mul seda juba varem pole tekkinud.

Guugeldasin kohkunult ja esimesest allikast sain teada, et "Migreen on elukvaliteeti langetav haigus". Ja samast lugesin, et kõik mu kaebused vastavalt 1:1 auraga migreenile. Nojah, enesediagnoosimine ei pruugi alati täppi minna, kuid antud juhul pole palju variante, milles eksida. Ma saan aru, kui ma kõhuvalu pealt hakkas endale pimesoolepõletikku või maksatsirroosi diagnoosima, onju.

Siit moraal: vaadake minu elava näite pealt, kuhu viib pikaajaline stress ja ärge seda ise järgi tehke. Tegutseda tuleb varem, mitte siis kui juba tervis igati märku hakkab andma. Mitte nagu mina, kes ootab halva suhte viimase hetkeni ja saab seejärel korduva ohatise, korraliku stressipäästerõnga ümber kõhu ja tagatipuks veel migreenihood ka.

Eilne hoog lõppes nii, et läksin külmavärinatega võideldes koju, sõin ära ühe Ibumetini ja natuke pilaffi, sest lõuna jäi töö juures söömata. Võtsin kuuma dušši ja kobisin magama. Täna on palju parem.


Edit: Nagu keegi kuskil kirjutas, paljude naiste blogid käivad ringiratast või ka tsükliliselt. Tuleb välja, et sedasama teen minagi. Üks ja sama ring. Krdi hea on see blogipidamine ikka, saad ise ka aru, et elu on üks tüütu ring, kui sa sellest ise välja ei astu

Üks minu postitus 2007. aastast. Kui olin tänasele postitusele pealkirja ära pannud, hakkas äkki kummitama, et olen seda juba varem teinud... Veidi detektiivitööd ja käes ta oligi. 

No comments: