29 June 2015

Moonisaia ei saa salaja süüa

Ma ei tea kas mul on mingi pettekujutlus või on see siiski kurb tõsiasi aga mulle tundub, et rahatuna olen ma palju halvem, negatiivsem ja mittesuheldavam inimene. Koledam ja paksem. Ja pidevalt on mul piinlik ja häbi ka millegipärast.

Nüüd ma tahakski teada, kas mu aju mängib mulle kurja trikki või ma olengi muutumas jõledaks fuuriaks ja lõpetan varsti üldse asotsiaalina Pirita silla all? Kes küll ütleks? Mu kallis psühholoog ütles mulle viimasel teraapiaseansil, et ma ei ole teraapiapatsient :) Ju ma siis jätsin talle hea ja tugeva inimese mulje, töökohtki olemas ja puha.

Kui meie Supervanaisa ei tassiks meile kottidega süüa iga laupäev siis me oleks päris hädas. Muuhulgas tõi ta moonistritslit ja moonikringlit. Mina sõin rahumeeli kohvi kõrvale ja kuna mul on nii endast kui oma välimusest suht ükskõik siis ma ei taibanudki varem vaadata kui alles õhtuse hambapesu ajal, et kuidas moonisaia söömine on mu ilule mõjunud :)  Vanasti jooksin peale igat moonisaia ampsu peeglisse vaatama. Ja tegelikult sõin moonisaia ainult salaja ja üksi, et mitte piinlikkusse mooniseemne-naeratuse-situatsiooni sattuda.

Ja et asi ikka võimalikult segane saaks, räägin loo jaanipäevast. Meile tulid külla mehevanemad ja mehe vanaema. Vanaema oli kangesti saladusliku moega ja mingi hetk kargas terrassil toolit püsti ja ütles mulle, et lähme korra tuppa. No me siis läksime tuppa ja tema suundus meie tualettruumi poole. Mina vaikselt mõtlesin, et noh vanainimene ka juba, ega ei peagi kõik nii selge ja arusaadav olema enam tema tegevustes. Aga siis selgus, et vanaema oli salaja smugeldanud kleidi alla sukapükstesse peidetult oma lapselapselapsele paari ilusaid, villaseid, triibulisi sokke.

Salaja sellepärast, et ega ta suurt muud enam ei teegi kui koob  tohututes kogustes sokke, pükse, veste jms. Ja ämm ei luba tal kõik neid ära anda. Ega tegelt meilgi on juba suured riiulitäied neid sokke ja veste ja ilmselgelt ei jaksa pisiprints neid kunagi ära kanda. Aga no kui vanavanavanaema tahab oma lapselapselapsele jaanipäevaks paari sokke tuua siis jumala eest, mina olen rõõmus selle salakauba üle.






1 comment:

Anonymous said...

see rahatuna parem-halvem on NII tuttav :) Mul õde on selline, et ainuüksi tema telefonile vastamise hääle järgi tean tema rahalist seisu :) Kui lõkerdab ja "sillerdab" siis oli just palgapäev ja vastupidi :) You are only a woman :)