Lutipudelit ta mul põhimõtteliselt ei võta. Seega küsisin targematelt inimestelt nõu ja suundusin Roccasse beebipoodidesse Tommee Tippee nokatassi otsima. Ühtlasi mõtlesin sama soojaga vaadata ka talvemütse ja -jopesid, sest sügise saabumine üllatas ebameeldiva 6-kraadise ilmaga.
Tassi leidsin, mütsi leidsin, kuid miski paha vaim sundis veel mind ümber nurga minema ja Chicco poodi sisse vaatama. Ja seal jooksis müüja põhimõtteliselt mulle ukse peale vastu, käes Unistuse Kombekas minu beebile! Selline!
TIBSKeI1f!tQ~~60_35.JPG)
Pildi ma krahmasin internetiavarustest.
Kas pole nunnu? Ja juurde veel sobivates värvides tutiga talvemüts. Ohissand see kombekas lihtsalt võitis mu südame ja röövis mu rahakotist ei rohkem ega vähem kui 100 EUR-i. 100 EUR-i!!? Siis ma mõtlesin, et millal ometi tuleb see aeg, mil ma enda peale raatsin 100 eurot kulutada? Kas kahe lapse ja suure majapidamise kõrvalt saabub kunagi see hetk, et ma ostan endale midagi ilusat, mis maksab 100 euri?
Äkki pensionieas? Kuigi ka siis on enam kui kindel, et raha voolab lihtsalt lastelaste nunnutamisele.
2 comments:
Viimased saapad, mis ma endale ostisn maksid 134 eur. Iga kord, absoluutselt iga kord, kui ma need nüüd jalga panen, siis imetlen neid, issver, kui kipad ja ilusad nad ikka on.
Ja kui ma enne ostu kaalusin ikka õige mitu päeva, kas tasub, siis nüüd arvan, et nad on kulutatud raha kujaga tagasi teeeninud.
Kombekas on tõesti erakordselt nummi, isegi stiilne võiks öelda:)
Ja kui see sul silma alla samamoodi jätkuvalt rõõmu pakub, nagu mulle mu saapad, siis on see kindlasti seda ka väärt.
Laps on sul stressis.
Tristan.
Post a Comment