14 September 2011

Miki merereis


Sahtlisse kogunenud Vikingi kinkekaardid vajasid hädasti tuulutamist ja ära tarvitamist. Sestap olen nüüd lühikese aja jooksul kaks tiiru Helsingi vahet Viking XPRS-iga ära teinud. Reis seegi, kui mujale ei saa :) (aga tahaks, oi kuidas tahaks)

Mis Vikingi puhul mulle ikka ja jälle imponeerib, on see laeva hommikusöök - rikkalik ja mõnus. Hea on seal istuda ja lobiseda kohvi kõrvale. Tagasisõit aga on jälle sellevõrra tunduvalt nirum, kuna õhtusööki ei taha ja häid istumispaiku laevas ikka korralikult napib.

Esimene reis oli lastega suvevaheaja ametliku lõpu ja koolialguse tähistamise reis, mida põnnid pikisilmi ootasid. Sest sai ju lubatud lõbustusparki ja loomaaeda minekut. Kuna beibehakatised nokkisid bufeelauas hommikuks ainult viilu arbuusi ja ühe apelsinimahla siis sai idaeurooplase kombel seal laar võileibu kaasa meisterdatud, rääkimata nendest imemaitsvatest mini võicroissantidest. Oh kuidas see söök maitses mõned tunnid hiljem värskes õhus neile. Hea, et näpud ja võileivapaber alles jäid.

Korkeasaari loomaia suurim tõmbenumber on minu meelest sõit laevaga sinna ja tagasi. Muu osa on ka vaadatav aga mitte hiilgav. Käib meelelahutusena küll, sest seoses Soome laste varajasema koolialguse ja lõbustuspargi lahtioleku aegade muutmisega avati Linnanmäki lõbustuspark alles kell 4 õhtul.

Kasutasime Helsingi ühistranspordi võlusid ja peale paari draamat nii lõbustusparki kui sealt tagasisõidul võib selle ürituse suht kordaläinuks lugeda. Kui kõiki nüansse perfektselt ei valda, siis ei teagi kuidas trammist 3T järsku 3B saab ja siis jälle vastupidi. Aga kui juba õige trammi peal istud ja õiges suunas sõidad, on see puhas lõbu!

Kui lapsed olid lõbustuspargis kõik okserattad vähemalt kolm korda läbi proovinud, rääkimata puust Ameerika mägedest ja Jarrumiehest, siis saime törtsu paduvihma ja pidigi koju minema. Laeva jõudes olid riided ikka märjad ja siit tuleb suur palve Vikingile - mis värk see on selle jõlekülma laevaga? Külm on istuda, issake. Pange kütet juurde.

Öösel kell 1 tuttu ja päev läbi.

Teise reisi eesmärgiks oli shoppamine. No et saaks üks kordki elus selle kuradima Jumbo rahus läbi vaadata, nii et laps ei karju, kaaslane ei kiunu ja laev ei välju 20minuti pärast. Noh tegelt oli muidugi seekord selline pisitilluke probleem, et raha polnud. Aga no ka silmadega saab shopata ja samas ka sõbrannadega kvaliteetaega veeta, eksole.

Kõik vajalikud trammi-ja bussimarsruudid välja prinditud, tuli aint automaadist päevapilet saada ja siis õigel hetkel poe ees bussist maha astuda. Väga mugav. Lisaks veel eestlasest bussijuhi poolt sõbralik teenindus, mis hiljem selgus, tõi meile säästu 8eurot. Nimelt ei saa Helsingi päevapiletiga Vantaasse tegelt sõita ja tagasitulekul soomlasest bussijuht kasseeris meil kärmelt 8 euri nende paari kilomeetri eest, mis me Helsingist väljas olime. Ahnepäitsud.

Jumbo saak oli siis üks ilus asi lapsele KappAhlist, 4 Paula shokolaaditäppidega vaniljepudingut :) Prismast ja kaks Salmiakki-shokolaadi õele. Ja seda kõike 5 tunniga! Seejärel sõitsime linna tagasi Helsingi melu nautima ja Aleksanterinkatu poode läbi kammima. Sest selgub, et ka kahes kõrvutiasetsevas H&M poes on suht erinev kaup! (törtsuke irooniat kah) Ühesõnaga veendusin nii umbes 7 H&M järel taas, et see stiil pole mulle. Pääsesin kulutusteta. See eest oli Stockmannis imeilus tüdrukute villane mantel ja supermaitsev pitsa Parma singi ja rukolaga. See, miks pitsale kulutatud raha kõike mõttetum oli, sellest allpool.

Laevale jõudmiseks tuli oma haigeid ja lohisevaid jalgu ikka väga kõvasti järgi vedada. Selg tahtis ka alla andma hakata. Aga õige eesti naine ei virise ja vajadusel hoiab ja sõbranna kaheksakilost imikut/Kalevipoega süles :)

Kuna meie shoppingtuur oli möödunud küllaltki mõnusas ja hedonistlikus fiilingus ilma eriliste ekstreemsusteta, siis selle ikstriim-laksu saime siis tagasisõidul laeval kätte. Marutormi näol, mis laeva hoolega kolkis, raputas ja kõigutas. Eriti kahtlustatavateks muutusime me siis, kui kaptenivormi laadset mundrit kandev mees mööda laeva hakkas käima ja inimestele pingsalt otsa vaatas. Ei olnud tore hetk.

Kokkuvõttes ei kavatse ma niipea enam ühtegi laevasõitu ette võtta. Merehaiguse vastased tabletid said ka niikuinii otsa ja Eestis neid ei müüda ka. Viimase tableti oleks võinud muidugi säästa, samuti pitsaraha. Puhas raiskamine.

1 comment:

Anonymous said...

A Stockholmi kruuzile tahad minna tasuta (2 kesi)? Mul on voucher ära anda.
( kui tahad siis meili kroku.wordpress@hotmail.com)