Kell 10.00 äratus. Kell 12.30 väljasõit. Kell 18.00 seenekorjamiseoperatsiooni lõpp. Kell 21.00 õhtusöök.
Vähemalt kord elus õnnestus mul osaleda nädalavahetuse kõige popimal üritusel. Ma muidu olen rohkem selline kodukana ja koduspassija. Ja see popp üritus oli otse loomulikult seenelkäik. Vähemalt pool Eestit oli sel nädalavahetusel metsas. Teine pool niikuinii elabki metsas. S.t maal.
Õige seeneline oli muidugi metsas laupäeva hommikul kell 5. Seega oli suht ootuspärane, et pühapäeva lõunal leidsid seeni ainult eriti terava silmaga ja tihedas võsas ragistada viitsivad seenelised. Lõpuks oli mulgi juuksed põdrakärbseid täis ja ripsmetesse oli takerdunud lugematu arv ämblikuvõrguniite. Aga paraja õhtusöögi jagu kukeseeni tõime ära küll ja jõuluks kaks purki marineeritud männiriisikaid kah.
1 comment:
mulle just meeldiks seenel käia nii, et seeni on vähe ja peab ikka otsima kah. kui siis leiad on rõõm seda suurem. mitte nii, et istud maha ja korv täis. boring:)
räägib see, kes seenel käinud täpselt nii mitu korda, et ühe käe sõrmedel korrad kokku annab lugeda.
Post a Comment