29 September 2010

Mehed ei ole naised

Nagu juba eelmise postituse järelkajast selgus, on kaks totaalselt erinevat mõttemaailma - meeste oma ja naiste oma. Ja elu on näidanud, et nende kahe mõttemaailma vahel kokkupuutepunkte praktiliselt ei eksisteeri. Kui, siis ainult kätteõpitud tarkus. Umbes nagu Pavlovi refleks. Et kui naise silmad hakkavad mingis olukorras sinisest halliks tõmbuma, jutt muutub ühesõnaliseks ja suunurgad kukuvad alla, siis saab iga naisemees aru, et nüüd läks midagi ilmselt väga viltu ja tuleb kähku viimased situatsioonid peast läbi lasta, et teaks mille eest vabandada või üritada päästa mida annab.

Ma tean, et kui ma selle järgneva situatsiooni kirja panen, siis ma naeran ise ka. Aga päriselus oli kõik absoluutselt kohutav ja vähe puudus, et ma oleks nutma pursanud täiesti perseläinud õhtu pärast :)

Kutsusin oma superkangelase endaga kaasa "Söö, palveta, armasta" (mehed nüüd ohivad kooris kõik) eellinastusele, kuhu mul olid tasuta piletid. Tavaolukorras ma oleks kindlasti sõbrannadega läinud ja saanud just sellise õhtu, mida vaja. Aga nüüd oli veidi erilisem (tasuta) kinnominek. Toonitasin, rõhutasin ja kriipsutasin mitu korda alla fakti, et tegemist on NAISTEKAGA. Superkangelane otsustas kaasa tulla...

Osad mehed on küll delikaatselt väitnud, et "päris huvitav film". See on nagu untsuläinud toidu puhul poetatakse mokaotsast et, "huvitav maitse". Julgen väita, et mehed ei leia sealt filmist midagi vaatamisväärset. Ei ilusaid naisi, kiireid autosid ega mittemingit actionit. Totaalne naistefilm. Seksi ka minu mäletamist järgi polnud.

Ja mida siis mina õhtult ootasin? Naine nagu olen.

Veini, pastat, lobisemist, filmijärgset ohkimist, pabersalvrätikute sõbralikku jagamist filmi ajal, sooje tänusõnu kaasakutsumise eest jne. Kõike seda ma oleks ka saanud kui oleksin kaasa kutsunud mõne oma sõbrannadest. Ja mitte midagi loetelust ma ei saanud, olles kaasa kutsunud meesterahva. Ja sel hetkel tundus see totaalse maailmalõpu katastroofi ja elu kõige õudsema õhtuna.

Ainult, et mitte meesterahva seisukohalt. Mehe jaoks oli kõik korras.

4 comments:

fotopesa said...

väga hea, et sa kirjutasid

plaanin nüüd igal juhul minna sõbrannaga

Lemmikbeib said...

Sa oled ikka totu küll :)

Anonymous said...

ega jah, seda filmi ei tasu kohe kindlasti meeskangelast kaasa vaatama võtta. Seda enam, et muidu võib Bali saladus ka meeste kõrvu jõuda. Sest nii nagu filmis, aga korda 10 (või veel mõni 0) see seal ongi ;) Igastahes ma nautisin juba seetõttu, et olen nii Itaalias endale nädalaga 5 lisakilo õgind kui ka Balil mega romanssi kogend. India minu jaoks tume maa ja see film ka ei kutsu sinna "palvetama" ;)

Anonymous said...

Mai'tea, kas püsin teemas, aga kep:i saab ka lähemalt kui Bali saarelt. Ülevõimendatud kräpp. Kui mees poolegi ajast suud kinni suutis hoida, siis oli ta tõesti superkangelane :)