Augustis oli minu külmkapis kuus suurt purki mustsõstramoosi. Ise ostsin marjad Balti jaama turult, ise keetsin mõnusa moosi. Suur emailpott on siiamaani seest sinine. Ja mulle hirmsasti meeldib just nimelt keedetud mustsõstramoos.
Täna hommikul valasin viimase törtsu moosi viimasest purgist oma kohupiimale ja läinud see moos ongi... Nii kurb kui see ka pole. Kust siis nüüd vitamiinid?
6 comments:
sa ikka ei tunne ennast siis ju üldse, kui moos oktoobri keskpaigas juba otsas....
Tegelt ma lihtsalt ei osanud arvestada, palju moosi kulub. Ja et ta nii hästi välja kukub, et kulub kahekordselt :)
Algaja moosikeetja ju.
nii mööda minnes küsin, kas sa oled noor või lihtsalt ära hellitatud?
Noor ei ole. Järelikult ära hellitatud :) Väga toreda eksämma poolt, kes keetis moose, mahlu,kompotte ja mida kõike imelist veel. Nüüd üritan ise hakkama saada.
väga tore eksämm keedaks sulle neid edasi...:)
Tema keedakski ja tegelikult keedab ka. Mul endal on väike moraalne dilemma...
Post a Comment