Nüüd siis ka esimene kooli kolmepäevak selja taga. Ütleme siis kohe ausalt välja, et iga päeva õhtuks aju valutas. Ilmselgelt pole mu väike aga tubli aju sellise koormusega harjunud. Mõnest ainest ma üldse ei saanudki aru. Eks peab siis sellevõrra rohkem kodutööd tegema.
Vaatamata raskustele on aga pagana huvitav! Suisa põnev võiks isegi öelda. Oleks teadnud, et targakssaamine nii põnev on, oleks äkki isegi varem kooli läinud. Algul mõtlesin veel, et ähh ega kõigis tundides ei viitsigi vast käia. Nüüd aga ei raatsi millestki loobuda. Mitte ühest sõnastki mõne õppejõu suust.
Ja et aju ja füüsis saaksid ikka võrdselt koormust, käisime eile toredate inimestega sügisjooksul kepikõndimas. 10 km läks lennates, kui klatshida ja naistejutte ajada :)
Hetkeks on kujunenud olukord, kus ma istun oma töötoolil nagu ainurakne millimallikas. Toolilt minema saan ainult sujuvalt voolates, muidu on ilgelt valus, ja tööd ei suuda ka teha, sest aju on ikka veel ülelaetud.
3 comments:
mida sa õppima asusid, kui see muidugi saladus pole?
nii lahe, kui keegi õppimisest "pöördesse" läheb:)
kui alustasin magistrit 2 a tagasi, tabas mind sama vaimustus, saan täiesti aru!
ja 10km möödub tõepoolest kiiresti, kui saab suul ka liikuda lasta :)
suht spetsiifiline ala, jätaks tõesti täpsustamata :)
Post a Comment